Memeli piirkond

Memelland ja Ida-Preisimaa põhjaosa
Memellandi ajalooline lipp aastatel 1919–1924 ja de facto aastani 1939
Klaipėda piirkonna postmargid aastatest 1920-1925. Ülemine mark on prantsuse mark saksakeelse ületrükiga "MEMEL". Alumised margid on leedu margid, üks leedukeelse ja saksakeelse ületrükiga, teine ilma. Viimane anti välja spetsiaalselt Klaipėda piirkonnas kasutamiseks

Klaipėda piirkond (leedu Klaipėdos kraštas) või Memeli piirkond (saksa Memelland või Memelgebiet) defineeriti Versailles' rahuga aastal 1920, kui see läks Suursaadikute konverentsi haldusalasse. Memeli piirkond koos Saarimaa ja Danzigiga pidi jääma Rahvasteliidu kontrolli alla kuni tulevaste päevadeni, kui nende piirkondade rahvale antakse õigus hääletada, et kas maa peaks minema tagasi Saksamaale või mitte.

Algsete skalvide ja kurelaste territooriumi vallutas umbes aastal 1252 Saksa ordu, kes ehitasid Memelburgi ('Memeli kindluse') ja Memeli linna (nüüd üldiselt tuntud oma leedu nime Klaipėda järgi). Aastal 1422 pandi Melno rahuga maha piir Preisimaa ja Leedu vahel, ja see piir kehtis aastani 1918.

Siis ülekaalukalt etniliste sakslastega asustatud Memeli piirkonna (Preisimaa leedulased ja memellandlased moodustasid teised rahvusgrupid), mis paiknes samanimelise jõe ja linna vahel, okupeeris Leedu 1923. aasta "Klaipėda ülestõusus". Selle annekteeris Natsi-Saksamaa märtsis 1939 ja see liideti kohe Ida-Preisimaasse, vaid pool aastat enne Teise maailmasõja puhkemist. Sõja lõppjärgus 1945. aastal okupeerisid selle Nõukogude väed, ja see annekteeriti Nõukogude Liitu. Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest saati aastal 1990 on see olnud Leedu Vabariigi osa, kuuludes Klaipėda ja Tauragė maakonda. Piir, mis kehtestati Versailles' rahuga piki jõge, on kehtiva rahvusvahelise piirina jõus Leedu ja Venemaa Kaliningradi oblasti vahel.


From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy